Ajalooline naiste jalgpalli maailmameistrivõistluste finaalturniir on eriline päris paljudel põhjustel. Üks on kindel – muutused peegeldavad naiste jalgpalli kiiret arengut.
Suurim naiste suurturniir
Esimest korda on naiste maailmameistrivõistluste finaalturniiril võistlemas 32 tipptasemel naiskonda. Aastal 1991 alguse saanud naiste maailmameistrivõistlused olid alguses 12 tiimiga, seejärel 16 tiimiga ning alates 2015. aastast on finaalturniiril võistlustules olnud 24 naiskonda.
Kaaskorraldajad
Esimest korda naiste suurturniiri lühikeses ajaloos toimub turniir kahes riigis korraga, kahe riigi kooskorralduses. Seepärast on sel aastal koduvõistkonna staatuses mängivad naiskonnad avamängus võistlustules lausa kahes mängus: Uus-Meremaa kohtub avamängus Norraga ning Austraalia Iirimaaga.
Esimene turniir lõunapoolkeral
Üheksas naiste maailmameistrivõistluste turniir toimub esimest korda lõunapoolkeral. Varem on suurturniir toimunud Hiinas, USAs, Kanadas, Rootsis, Saksamaal ja Prantsusmaal.
Lausa 8 debütanti
Esimest korda on saanud võimaluse finaalturniiril mängida 32 naiskonda. See tähendab loomulikult seda, et kindlasti on mõni naiskond, kes esimest korda finaalturniiril mängima pääseb. Sel korral saavad esimest korda võimaluse järgmised kaheksa naiskonda: Haiti, Iirimaa, Maroko, Panama, Filipiinid, Portugal, Vietnam ja Sambia.
Seriaal “All Roads Lead Down Under”
FIFA avalikustas dokumentaalseriaali, mis võimaldab vaatajatel kogeda kulissidetagust teekonda naiste jalgpalli maailmameistrivõistluste finaalturniirile. “Seriaal näitab naismängijate enneolematut talenti ja pühendumust, kuid samuti illustreerib seda, kui palju on naiste jalgpall rahvusvahelisel tasandil arenenud,” selgitas FIFA naiste jalgpalli juht Sarai Bareman.
Aniiratak 